Tuesday, January 11, 2011

Ei jõua kohale..

...ei jõua kohale, et aeg nüüd käes. Mingit tunnet polegi. Esimene ärevus oli 15 septembri öösel, kui Remi helistas ja pakkus välja, et läheks. Paar ööd ei saanud korralikult magada, unistused olid siis suured...ja nii ilusad:). Enam ärevust pole.
..ja nüüd ma siin istungi hommikumantlis kohv kõrval, mõtlen, et peaks tegema seda ja seda aga sisemine mootor puudub. Ju siis peab tegema asju nii nagu alati...viimasel minutil, muidu pole asi päris õige.

Remil on asju pakitud vaid nii palju, kui mina neid pakkinud olen:) ...ja pooled neist asjadest on ka minu omad! Mul on reisimisega selline komme, kui keegi veel ei tea, et alati peab midagi juhtuma:) ...kas läheb pagas kaduma, või raha varastatakse või midagi kukub suusaliftist alla ja kaob nagu näiteks mu uued ilusad lumelaua prillid. Siis mulle meeldib väga reisidel haigeks jääda. Ja lennukis nohuga olla on kõige parem. Sellepärast olengi täna terve hommiku poole ühest majast teise jooksnud poolpaljalt. Ja Remil kipub ka sama komme reisudega olema. Põnev!!!

Emme, lennupiletid pole meil veel välja prinditud. Passid pole ka veel kotis vaid vedelevad kusagil Nevis. Ja nagu sa hommikul nägid, siis magamiskott jäi ka koju:)

Vaim on valmis meil sõbrad! Remi vaim on vaid tööl ja minu vaim on kusagil ära aga minna me tahame!



Jäägem lainele!

No comments:

Post a Comment