Meie esimene töönädal jäi 4 päeva pikkuseks, sest hakkas sadama ja korjajad ei saanud enam korjata ja meil polnud mida pakkida. Oli reede. Mida teha? Ja vastus tuli kibekirelt, lähme Cairnsi nädalavahetuseks sukelduma-snorgeldama. Pakkisime asjad kiiresti ja sõit algas. Esmalt läksime ühte firmasse, mis broneerib reise ja muid igasuguseid tuure. Meile tehti seal imehea pakkumine ja saime poole odavamalt, 135 dollarit üks inimene. Too naine ütles täiesti 100 %lt , et lähme sügavamale kui 10 m. Ja suunas meid kohe ilusti ühte firmasse, kust saab rentida veealuseid kaameraid. Kuna meie omaga saab minna vaid 10m sügavusele, siis mõtlesime, et võtaks kamba peale. 500 krooni. Peale sukeldumist tuli aga välja, et läksime vaid 6-8 m sügavusele ja selle kaameraga tehtud piltidest vaid 1/3 olid enam vähem normaalsed.  Seda kõike oleksime saanud teha ka me oma kaameraga ja ehk pildidki oleksid paremad olnud.

Ikka sadas vihma. Aga kui on mugavad riided ja veekindel jope, siis tegelt polegi see nii häiriv. Sest soe on ikkagi.

Järgmisena otsisime endale backpackeri. Saime selle ookeani ja laguuni (millest kirjutasin ennist) ette. 15 taala üks öö üks inimene. Lihtne, korras, odav ja pealekauba veel ohtralt vouchereid erinevatesse klubidesse ja tasuta õhtusöök. Ja mitte ühtegi võõrast meie toas!!! 

Järg on Remil...

Tuba oli ka selle hinnakohta üllatavalt korralik ja puhas. Peale asjade tuppa viimist otsutasime kasutada tasuta õhtusöögi võimalust.Söögi kiitmise peale õnneks aega kulutuma ei pea, olin vist ainus kes selle ära sõi.

Kõhud  „täis“ hakkasime packeri pooletagasi jalutama. Muidugi oli vaja enne magamaminekut meil sinise laguuni juures paar pildiseerjat teha ja kõik need tänavad ristirästi läbi jalutada.

Tuppa jõudes otsustasime pruudiga siiski linna vahele tagasi minna, ikkagi ööelu linn. Jätsime Melli Velli magama. Käisime öösel kusagil tai-massaazis, mis lubas 15 taala eest 40 minutit mudimist. Tegelikkus oli aga see, et 40 minuti asemel oli hoopis 15-20min ja istusime pubis.

Hommikul ärkasime päris vara, sukelduma minek.  Sadamas  õiget katamaraani otsides saime aru, et ilmataat on mäkra mänginud, oli pilves ja sadas.

Pardal olles oli juba meldivam, istusime kajutis, soe kohvi ja ilusad pildid sellest, mis meid ees ootab.

Sukeldumis kohale oli umbes tunnike sõitu, sellel ajal anti lühike õpetus, jagati sukeldumistrikood ja panime allkirja, et kui ära upume siis oli see meie oma vigaJ

Kohale jõudes oli meil neli tegevust                                                                                                                     

 1.  Käisime mingi väikse paadige sõitmas, millel oli klaasist põhi ja seinad. Nägime veealust maailma: korallid, kalad, vetikad ja sinine vesi.                                                                                                                 

 2. korralik lõunasöök                                                                                                                                               

3. Sukedumine. trikood seljas, valisime endale lestad ja prillid. Moodustasime neljakesi  Mina, Liina, Velli ja Meelis grupi  mida juhtis ja õpetas kogenenud intstruktor. baloonid selga ja vette minek.  Läks umbes 5min ja hingasimegi kõik vee all. Max. Sugavuseks saime 8m, kuid lubatud oli 20m. Pruut oli mul seal üllatavalt vapper, kui ma oleks üksi pidanud  ta sealt ära tooma, siis ma poleks teda  veest välja saanud.                                                                                                                                                           

 4. Snorgeldamine. Meid viidi paadiga väiksele saarele, anti lestad, ujumisprillid ja väike toruke hingamiseks. Oli samuti ilus, nägime huvitavaid kalu ning ilusat merepõhja.  Ja  jällegi oleksin üksi hätta jäänud pruudi veest välja toomisega, sain aru, et talle see veevärk meeldib. Saan talle 25. aastaseks saamise puhul lestad kinkida.                                                                                                              

Olime kõik ülimalt rahul!

Tagasisõidul pakuti kõigile vahuveini.

Packerisse jõudes viisid MelliVelli meid hiina toitu sööma, kus sai 12 daala eest kaussi panna niipalju toitu kui mahub. Pildil on näha meie portsuJ   

Õhtul oli meil hea plaan, et teeme packeris mõned koksid ja peole. Kokteilid joodud, tuli kõigil väsimus ja magamine tundus parim valik. Mul jäi nats ikka see kripeldama ja läksin üksi linnapeale. Pikalt pidu polnud, natukese ajapärast olin packeris magamas.

Hommikusöögiks oli meil sushi.Ja hommikul toimus minu elu üks suurimaid shoppamisi, ostsime mulle ujukad(eelmised jäid suureks) ja pluuse, pruudile igasugu vidinaid ja  selleks kõigeks oli vaja läbi käia pool linna. Ostud tehtud, võtsime suuna üle mägede farmi poole.                                                                                  

                  

 NB! Millegipärast ei saa ma hetkel üles laadida ühtegi pilti. teen seda aga kindlasti ühel päeval!