Uudised kõikidele loomasõpradele, meie loomaaed suurenes!!! Eelnevalt unustasin mainida nahkhiiri ja  4 toredat farmi koera. Meil on siin ka nüüd possumid! Ja meie kõrvaltoas kapis elab hiir ja loomulikult farmi kass ka!

Jõudsime siis Cairnsi, praktiliselt magamata. Hakkasime siis otsima endale kohta kus magada. Melli-Velli pidid meid hommikupoole meile järgi tulema. Selline Tallinna lennujaama suurune ja mitte keegi mitte kusagil ei maganud. Imelik oli aga võtsime asendi sisse toolidel. Mind häiris, et me olime nii rahva keskel ja pidev sagimine ümberringi aga sellest hoolimata magasime mõnusad 3-4 tundi.

 8-9 vahel ajasime end üles, võileivad ja kohv ( siinmail süüakse väga palju burgereid ja võileibu) ja Melli-Velli olid kohal. Mõnus kuum ilm ja päike. Õhk siin on niiskem, pea sama soe kui Lääne Aussies. Mäed, lopsakas taimestik, vihmametsad, ohtralt sitikaid, putukaid, roomajaid. Esmamulje järgi jäi tunne, et lääne pool on nagu rohkem kaasaegsem, moodsam. Ja siin pool on tunduvalt rohkem pärismaalasi.

Nojah...üks esimesi küsimusi oli mul neile, et kas see elamine ongi nii hull, kui nende blogist lugesin, et kas peaksin enne alkoholi tarbima, et siis ei oleks ehmatus nii suurJ  ... sain vastuseks, et ei , tegelt polegi nii hull. OKEI! Aga sellest kõigest hiljem ...

Esmalt viid meid kohalikule tehis laguunile. Ookeani kõrvale oli ehitatud suur bassein-laguun helesinise ja soolase veega. Seal sai ujumas käinud. Jalutasime mööda ookeani, mina aina ahhetasin, ohhetasin ja pildistasin. Hoopis teistsugune kui Perthi kandis.

Aborigeenide kunsti müüvad poed ja seejärel suund randa. Kohanime kahjuks ei mäleta.  Kui Perthis sai ujumas käidud kus tahes, siis siinpool on lood teised. Suurel rannaribal on mõeldud vaid 100 x 100 m suurune ala, mis on tugeva võrguga ümbritsetud. Because of crocodiles and snakes. Kui rannas rahvast õieti polegi, siis rannaäärsetes meelelahutuskohtades on neid ohtralt. Palmid, sinine ookean ja igale maitsele pubisid elava muusikaga. Ilus.

Meie uus kodu asub 65 km kaugusel, sinna viiv tee läheb läbi paksu vihmametsa sinka-vonka mäest üles. Oleme palju mägedes autodega sõitnud aga see oli meile midagi uut. Väike peatus suure kose ääres kuhu jõudmiseks pidi jalutama läbi vihmametsa.  Järgmine STOP oli Kurandas- turistidele ehitatud linnake vihmametsa sees. Armsad pisikesed värvilised majad kus aborigeenid müüvad oma käsitööd. Seal võid kindel olla, et ostad ikka ehedat käsitööd, mitte võltsi.

Ja siis meie uus kodu ... See asub farmi juures. Pisikene ühekordne maja. Õues on suur terass, seal on telekas, külmkapid,pesumasin, diivanid. Asjad on pilla-palla, natuke boheemlaslik. Ämblikuvõrgud. pole kõige puhtam aga okei, kannatab ära. MelliVelli blogit lugedes sain aru, et Wc on nagu hoovi peal ja ilma usteta. Sellest sain jumal tänatud valesti aru. Verandalt läks uks wc-sse ja seal oli ka pesemisruum. No see oli ka OK. Saab käidud. Edasi verandalt läks kööki. Uks oli ees ja uksel oli hoiatav silt, et hoia uksi kinni because of snakes. MelliVelli kinnitasid, et siin pole kordagi midagi sellist juhtunud ja teised siinolijad kinnitasid seda. Köögist sain esimese ehmatuse. Asjad kõik olemas aga must...kõik oli kuidagi must. Seinad-lauad-toolid. Ja siis meie tuba...köögist läks edasi kahte ruumi. Üks oli meie. Ust meie toal pole, on kardinad. Toas on suur voodi, kapp ja üks pisem kapp ja ohtralt vanu vaipe üksteise peal maas. Vastu vaatasid meile ka tahmased seinad. Voodipesu olid MelliVelli õnneks ära pestnud.2 akent on, on katkine sääsevõrk ja mingid imelikud klaasist ribikardina laadsed asjad ees, mis on samuti katkised. Madrats on siin toas vist kõige uuem.Ega ei osanud kuidagi olla alguses.... natuke kohmetust ehmatust.  Minu tore kaaslane arvas kohe, et Oh äge, muidu hakkakski igav. Mingi aeg võtsin end kokku ja hakkasime koristama. Tahmastest seintest said valged, voodi taga olevad ämblikuvõrgud said hävitatud, kapid puhtaks pestud. Mind rahuldas teada saamine, et me poelgi ainsad eestlased kes seal toas elanud on. Kapi alt tuli eesti raha välja ja kapi otsast tuli eesti-inglise sõnastik välja ja eesti keelne silmaringi raamat Austraaliast, mille sisse oli kirjutatud Krissult Tuulile august 2010. Õnneks Meelis valgustas meid varem ja soovitas osta putukamürki. Seintel on seda nüüd mitmekordne kiht.

Saime asjad enam-vähem paika pandud ja üldpilt nägi parem välja ... siis hakkas pimedaks minema ja siis hakkasid igasugused eri suuruses mutukad välja ilmuma.Ämblikud-põrnikad ja kõik muud mulle võõrad elukad.  Mürk oli mul pidevalt kõrval. Kirss tordi peal oli aga see, et verandale ilmus madu. Nüüd on arvamismäng ...et huvitav küll mis tundega ma magama läksin, sest ust ju meie toas pole. Madu lahkus aga konnad tulid asemele. Ja et wc-sse minna, peab ju minema läbi veranda ...

Majas oleme ainsad elanikud. Millegipärast magavad kõik oma autodes või telkides. Üks tuba on siin vaba veel aga mitte keegi ei prenetndeeri sellele.  Aga see on veerandi võrra hullem ka kui meie tuba.

Nüüd nädal aega hiljem olen leppinud olukorraga. Madusid rohkem pole näinud, putukaid meie toas on vähem, konnad ilmuvad ikka õhtuti verandale. Ja võiks öelda, et asi polegi nii hull.

Ja oma uuest kodust proovin ka mingi aeg pildid üles panna:)

Head lugejad, tervitusi teile Queenslandist- teiselt poolt Austraaliat! Ma üritan nüüd ajas tagasi minna ja lühidalt anda ülevaate mis me tegime enne siia tulekut.

Meelis rääkis mulle ammu juba Cairnsist, Eestis olleski. Aga mina ei võtnud vedu, see-eest Remi võttis. Ja tegelt asjad kuidagi loksusidki paika. Pidime välja kolima oma Austraalia kodust 17ndal, jalutamisest põllul sai rutiin, rutiin oli ka meie elu. Hommikul tööle, pealt tööd poodi, tegime korraliku õhtusöögi, poole 8st oli pime, 10st magama... isegi hiljem veel. Tihtipeale grillisime kusagil pargis või korraldas Tony kodus grillipidu. Mõnikord sõitsime kusagile. Aga ega kaua saanud kusagil olla, sest pool 8 on siin maal KOTTPIME!!! Nädalavahetused olid meeldivad aga see-eest.

Igatahes, üks õhtu lihtsalt otsisime piletid välja ja ostsime ära. Lihtsalt mõtlesime et lähme. Ja Ott-Liisa-Tiiu mõtlesid, et läheks ka. Aga nemad hetkel seiklevad autoga siia poole. Perthist Cairnsi on umbes 7000 km. Loodetavasti jõuavad nad meie juurde välja. Aga siin ei või iial teada ...mis pakkumised, võimalused, juhtumid sind tee peal ees ootavad.

Miks meie nendega ei läinud? Keeruline sipa jah..   Et kui juba siin olla, et miks me ei reisi? Meelis oli agar ja leidis meile kohe töö ja elamise. See oli üks põhjus. Teine see, et kohe kui see Austraalia plaan tekkis, oli meile selge see, et enne koju minekut sõidame kusagile saarele-selleks ju raha vaja. Kolmas põhjus oli see, et me sõidame 2 nädalat autoga teisele poole Aussiet aga keegi ei kindlusta meile seda, et me kohe siit töö leiaks. Aga kuu aja pärast tahaks ´ju koju tulema hakata.Üks mu töökaaslane on siin olnud 1 kuu ja pole siiani tööd leidnud. Muidugi kripeldab ja tahaks sõita ja näha seda kõike siin.Aga ju me peame siia millalgil veel tagasi tulemaJ

Aga jah...kolisime siis välja oma kodust. Tiiu leidis meile hosteli/hotelli ookeani äärde. Seal olime 2 päeva. See koht meile meeldis. Õhtuti läksime Remiga ookeani äärde kai peale, ühel pool oli vaade linnatuledele, teisel pool suur täiskuu.  Vein ja juust ja melu ja kõik see muuJ ...ja teisel õhtul sama lugu ...Aga siis tulid ka Tiiu ja Maiko ja Maiksi uus toanaaber, kellest  olime üht-teist toredat kuulnudJ Ja tema käest sain ma ka oma esimese kullatüki.  JAH... see mees on kullaotsija!  Jah... ma hoidsin käes palju kulda ja JAH...loomulikult on mul sellest pilte kaJ.  Ja Maiko ei lähe selle mehega kullaotsingule ja sellel mehel pole ägedat suurt dziipi ja treilerit kõrbes rändamiseks. Ja see mees ei näe üldse paha välja. Näiteks noorem kui Maiks;) ja tõmmum. Ja loomulikult pole Remil üldse isu ega tuju uuesti  siiamaile tagasi tulla kullaotsingule Jasoniga.  Tõonäosus, et siit leiad esimesel päeval kulda on väga suur. Ja Jason ütles, et 4 aastaga saab ta raha kokku, et osta omale kodu (maja). Mingi aeg on ta kõrbes ja siis tuleb tagasi maa peale. Naudib, kulutab raha ja siis uuesti kõrbe.

Kuld minuga, astusime Remiga 19nda õhtul lennuki peale ja peale 4h kõige ebamugavamat lennusõitu olime kohal Cairnsis. Eestiga ajavahe on nüüd 8h.

Pühapäeva hommik oli raske. Kõige raskem siinsetest hommikutest. Oi kuidas ma Eestis magasin. 10 h oli normaalne,siis tundsin end hästi. Esimesed paar nädalat läksime kell 9 õhtul magama, järgnevad järjest hiljem. Eile näiteks peale 12. Aga hommikuti, kui vaja tööle minna, siis tavaliselt ärkame peale 6, et 7ks tööle minna. Mõnikord peame tööle minema isegi poole6ks. Mis te nüüd arvate, eriti Kirsi, mis kell ma ärkan vabadel päevadel. .... Kell 6. Või noh natuke peale. Ja peale pidu ärkan ma samuti 6 paiku varahommikul. No ja siis ma vähkren nii kaua, kuni Remi ka üleval. Koos ju ikka on toredam.



Pühapäeva hommikul, siis kui peaks kurameerima ja unistama, meie 2 siis hoopis paneme eelmist õhtut kokku. Ja vaatame pilte ja videot ... videot kus me üksteise võidu ...ei teagi kohe mida öelda või kuidas, ei räpi ega laula aga üksteise võidu otsime lauseid, millel sõnad riimuksid. Noh...ei oska kuidagi paremini seletada. Loomulikult oli jube naljakas kõik ja meil kõigil oli väga lõbus. Aga videot meie lõpuni ei vaadanud...kustutasime selle lihtsalt ära, totakad. Jäägu see kõik meile mällu!!!!



Kui Eestist lahkusime, siis mõtlesime, et ostaks siit paar pudelit kangemat kaasa. Just midagi Eestist. Mina lobisesin telefonis, Remi näitas kahte Viru Valget. No mõtlesin, et miks mitte. Vett ja natuke näksi lennukile ja kõik...arve tuli nii suur. Ja siis hakkasin vaatama...peiks oli võtnud 2  pudelit 80% viina. No appi. Ma laupäeval proovingi selle järgi. Ja ausõna, hästi hästi vähe panin... aga mõjus teisiti.





Ja siis ma olingi hädas. Peale 6 und ei tulnud, samas olin töönädalast nii väss ja eelmine õhtu... kergemaks läks päeva keskel. Läksime randa...jõuame kohale ja siis poistel tuli idee- nad lähevad ja ostavad endale laua ära. (laud, millega sõidad kalda ääres)...JA tulevad tagasi, 48 õlut ja 2 lauda. Diil oli siuke- kui ostad kasti õlut, saad laua tasuta kaasa:)

Hea ost!

Ja nüüd järgnevas on kõiges süüdi Meelis. Meie aeg Western Australias on läbi. Nädalavahetusel pakime Remiga asjad kokku ja sõidame teisele poole Aussiet, Cairns´i. Ikka sinna kus uputab ja tormab. Hakkame pakkima avokaadosid. Ka elamine on meil olemas.

Rutiin oli saabunud meieni. Ja nüüd oleme ootusärevuses. Meelisel on juba plaanid valmis meile. Ja kes facebookis on mu pilte näinud veealusest maailmast ... siis see teab, mis meid varsti ees ootab loodetavasti.

 

 

'

'

Meil on siin Valentini päev. Minu Valentin tahtis mulle täna rahakotti nii väga osta. Siin on valik aga liiga suur. Andsime alla, sest olime otsustusvõimetud. Parim üllatus oli see, kui astusime tuppa sisse peale tööpäeva ja Tiuksu isklikult lõpetas šokolaadi koogi tegemist. Väidetavalt kõik oli ise tehtud. Ja meie tegime sõbrapäeva pizzat. Pärast vaatasime kõik koos elutoa televiisorist Elise söögivideot. Tubli oled Elis!

Laupäeval jõudis Tiiu Perthi. Läksime talle lennujaama vastu. Oli tunne nagu poleks ta nagu ära olnudki. Täpselt sama meie Tiiu. agaaga...mulle tundub et sipa sipa rahulikum:)

Õhtul grillisime Tiiu auks. Siin Aussis on väga populaarne, et parkides, mere ääres ja muudes populaarsetes rahvarohketes kohtades on gaasigrillid, lauad, toolid, joodav vesi kraanist.Nädalavahetustel on kõik kohad üldjuhul täis. Pered-sõbrad saavad kokku, grillivad, tunnevad end hästi. Väärtustavad aega üksteisega. Seda kommet üritame me Remiga endaga Eestisse rohkem kaasa võtta. Kõik on siin easy going, relax!

Jah...meie grilliõhtu oli meeleolukas. liigagi meeleolukas ja energiat võttev:). Taustaks põles meil taamal järjekordne tulekahju. See on siin liigagi tavaline.

Nii mõnigi on näinud ehk mu pilti facebookis, kus kaugemal meie istume ja ees on känguru, kes tegelikult tahtis rünnata mitte kallistada. See pilt on tehtud ühes rahvuspargis, kuhu me nii mõnigi kord peale tööd grillima ja ujuma lähme. Kahjuks mul pole sellest kohast enda fotokas pilte. Seal on ilus. Kui natuke jalutada, siis jõuame kaljude juurde. Seal on kosk ja väike veekoguke, kus puhas vesi ja väga mõnus on ujuda. See koht on populaarne ka kaljult vette hüppamis koht. Alles hiljuti sai üks tüdruk seal surma. Aga ilus on ikka! Ja sealt natuke eemal on grillimiskoht. keset metsa on lagendik, kus kasvavad hiigelsuured puud (nagu Eesti tammed) ja seal all on gaasigrillid, lauad ja kõik muu vajalik. Väga mõnus koht! Ja alati kui me seal käime on kängurud kohal. Nii nahaalsed on. Luusivad ümber meie kui sööme ja grillime. Ma vist isegi kardan neid natuke. Ettearvamatud.

Meil puhuvad peas uued tuuled! Ja uutele tuultele hakkamegi meie nüüd tuge otsima:)

Oleme nüüd uues fotoka omanikud. Remi nõudis praktilisust, mina tahtsin kvaliteeti. Lõpuks ostsime veekindla kaamera, siukse parema ja kallima. Piltide kvaliteediga maa peal oleme rahul, veealla pole jõudnud sellega veel minna.

Aga mu poolik lugu...
...Perthi oli meil sel õhtul niikuinii plaanis minna. Tahtsime end välja elada tantsusaalis. Algas hästi aga lõppes kehvasti, tuju polnud enam kellelgil. Kritiseerima ja kiruma ma ei hakka!
Ott ja Liisa läksid ööseks koju. meie Remi ja muu seltskonnaga ühe Ameerika poisi Matti juurde.

Mattiga seoses...Ott ja Maiko said temaga tuttavaks backpackeris. Mingil hetkel kutsus Matt meid kõiki tema juurde külla. meie teadsime temast vaid nii palju, et ta on Ameerikast, tal on eesti tüdruk, tahab suvel Eestisse tulla ja et ta õpib Eesti keelt. Sinna jõudes tuli välja, et ta pole selle Eesti tüdrukuga enam koos ja ta ei tea enam miks ja et too tüdruk on tema jaoks ideaalne.
Istusime verandal, rääkisime juttu, jõime õlut, Matt näitas oma pilte Austraaliast. Mina juba tukkusin Remi õla peal, aegajalt tegin korraks silmi lahti, et mitte ja päris uinuda ja siis...korraga vaatab mulle arvutist vastu mu enda kursaõde. Tuligi välja, et too sama tüdruk ongi tema armastus. Maailm on tõesti väike:)

Ja Perth on ka väike, mis sest et seal üle miljoni elaniku. Sööme ühes söögikohas ja sisse astub 5 eestlast ja neist 1 oli veel Märdu sõbra Mikku tuttav:)

Pühapäevl, 6ndal veebruaril läksime siis kontserdile BIG DAY OUT. 12 tundi muusikat, 7 erinevat lava, ohtralt erinevaid bände. Tuntumad neist olid Rammstein ja M.I.A aga oli veel näiteks Tool,  Lupe Fiasco, Deftones, Plan B ja veel ohtralt.

Ma poleks uskunud, et seda ütlen aga ma läheks Rammsteini kontserdile veel. Väga võimas show, ohtralt tuld ja ilutulestikku. Olime lavast ehk 5-7 m kaugusel ja kui tuld purskas, siis mul oli kuum. Ma ei tea mis rahvas minust eespool tegi. Võimas!

Et alkoholi tarbida kontserdil, selleks peab minema aiaga eraldatud alasse. Siis ostad sa kõigepealt pileti ja siis lähed sa teise järjekorda, kust pileti eest saad juua. Väravate juures on range kontroll ja alaealisi sisse nad ei lase. samuti ei saa joogiga sellest alast välja. Harjumatu aga vägagi mõistlik. Ise teed valikuid. Mis mulle ei meeldinud oli see, et kõik viskavad oma plekkpurgid maha. lõpuks oli seal meeletu prügiväli.

Tore oli. Meeldis. Öösel sõitsime Remiga koju tagasi. 4h magamist ja 5.30ks tööle.

Meie Tony!

Parema käe ja selja peal on tal tähendustega tattoo, kus on tema kodusaare sümbolid, tema pere, tema elu.

Kõige ilusam tattoo, mis ma näinud olen!

Täna puhusid töö juures uued tuuled. Töö ülesannete tahvlil seisis Liina ja Liisa nime taga flagingu asemel hoopis picking rocks and sticks.

Remi arvas, et võiks täna õhtul ise ka midagi blogisse kirjutada. Ma loodan, et ta viitsib lõpetada mu pooleli oleva loo. (kui ei , siis teen seda ise)

Meie fotokas on juba teist nädalat puhkusel. Ühel päeval lõi ekraanile lihtsalt LENS ERROR, ilma et midagi juhtunud oleks. Mul on sellest nii kahju. Oleme näinud palju ilusaid kohti, teinud, käinud, kogenud. Oleks tahtnud kõike seda salvestada. Arvatavasti ostame uue fotoka lähipäevadel.

Laupäeval saabub meie juurde Tiiu:)

Täna õhtusöögiks on meil ainult seda kallist kala, tiigerkrevette, austreid, heeringat ja mingi asi oli veel. Loomulikult käib sinna juurde hea vein.

Peale meie elab siin veel üks tüdruk Jena. Ta kolis meist 5 päeva hiljem sisse. Remi nägi teda esimesena. Mina nägin alles järgmisel päeval. Ja mida nägi Remi tol ööl unes??? ...et seisab bokserites koos Jenaga vannitoa peegli ees ja pesevad koos hambaid . Ta isegi mäletab mis bokserid tal jalas on:) . Jena on kõige ilusam Aussie tüdruk, keda ma siin näinud olen. Ja tore on ta ka. Ja meil on ühine lemmik šoppamispood ka. Ükspäev põrkasime seal kogemata kokku ja ükspäev oli meil kogemata ühesugused pluusid seljas:). ja seda kõike peate te teadma!!!

Ma tahan nüüd kööki minna. Tony valmistab toitu ja tahan näha kuidas ta seda teeb. Aidata ta ei luba, selle asemel vastab ta sulle, et "Relax, take it easy. Take a beer ." 
Eestlased, kes te siia tulete. Õppige need sõnad selgeks ja tehke nii kuidas teile öeldakse. Tony näiteks ei lepi eitava vastusega, et ei õlule. Ja harjutage end peegli ees ütlemas ka NO WORRIES. ja pange see pea iga lause lõppu. Peale kolme nädalat sain minagi täna selle sõnaga maha. Harjutage ka seda, et mis te vastate, kui iga müüja või teenindaja küsib sult "How are you" või siis "How is your day "??? Tsiiisas. sellega pole me siiani harjunud. Ja ma ei taha uskuda, et see neile siin nii korda läheb. Väsitav.

Aga nüüd kööki:)

See nädalavahetus läksid Remi ja Maiko kohe peale tööd häälega Albanisse. See on 400 km meist allapoole. Albanis elavad Märt ja Mikk. Esimene on meie oma Märdu, teine oli võõras. Poisid tahtsid pidu. Mina loomulikult hoolitsesin selle eest, et Remil oleks "märk" küljes, et pole ta nii vaba midagi:)
Nimelt...nädal aega tagasi pühapäeval läksime meie randa. Kodus asju pakkides viskasin ma oma bikiinid Remile voodi peale ja ütlesin, et "pane need kotti". Randa jõudes ei olnud mu ujukaid kusagil. Peiks väitis et ma polnud midagi öelnud. Loomulikult oli vaja mossitada siis ja kättemaksu haududa:)

...kõik jooksis paika, kui Remi tahtis, et ma ta selga määriksin. Õlgasid määrisin hoolega, armastusega joonistasin alaseljale suure südame ja Liina. Me olime vaid tunnikese veel seal aga pagan, päike oli kõrvetavam kui arvestasin. Remi on nüüd nädal aega ringi käinud südame ja Liinaga. Kui koju jõudsime oli keegi (pätu) meie toas käinud ja mu bikiinid olid maas märjalt kilekotis eelmisest korrast. ...ja Liina ei kao seljalt kuskile..
Nüüd teen ilusti õhtuti järgmise päeva lõunasöögi tööle valmis.

Laupäeva hommikul tulid kõik 4 poissi Perthi poole tagasi. Mina olin tööl, kui Remi helistas, et pane kodus asjad kokku, me lähme Perthi kontserdile pühapäeval. (Perth on meist 45 km kaugusel).

...jätkub homme!

Vahva uudis!

Mul on skype nüüd! Liinarali , jutlemiseni!

Hip hip hurraaa meie hurmur Mikk-Kirjak! Sinu sünnipäeva puhul saabus meile Internet!

Me ei ole olnud kadunud. Oleme töö´l käinud ja ilma näinud.

Tööl on lääne-rindel muutusteta. Ikka jalutame ja vaatleme rohtu ja laseme päiksel ennast praadida. Remi pääses sellest. tema jalutamismaht minuga sai täis. Ta on sõbraks saanud traktoriga ja muude masinatega ja ise on väga rahul!

Kuidagi raske on hetkel kirjutada. Mul on olnud väga palju aega mõelda- jalutades. Siis olen oma peas kõik vaimukad jutud valmis kirjutanud teile. Aga ma ei mäleta enam midagi nendest enam:S

Ehk huvitab teid, kuidas ja kus me elanud oleme ja elame...

Esimesed 4 ööd olime perthis ühes hostelis, mille maksis kinni tööandja. Ühel õhtul meeste pesuruumis (seal 4 boxi) ...Remi ühes, Ott teises...hakkas Remi Otiga rääkima...kolmandast boxist tuli hääl: KUULGE MA KA EESTLANE...ja siis naer ja siis neljandast...MA KA. Ma lõpuks ei teagi palju eestlasi seal kokku oli aga 12 oli kindlalt. Ja esimesel meie Perthi päeval läksime kohe panka meile kontosid tegema ja arvake ära kas meie kõrval boxis olid eestlased?

Seejärel sõitsime Rockinghami, nii umbes 40 km Perthist allapoole, sinna kus Maiko elab. Asusime kohe otsima endale elukohta sinna lähedusse ja otsisime seda 4 päeva (seni elasime põrandal ja 4kesi ühes toas). Ja siin me nüüd oleme, Baldivisel. 

...võtsin vahepeal appi õlle:)...see on hetkel ainuke asi mis jahutab väheke ja lohutab - Remi on must 400 km kaugusel.

Elame uues rajoonis aga te ei kujuta ette kui tobedad/toredad (kuidas kellelegi) on Austraalia uued elamurajoonid, mis on hiilgama suured ja mida on hiilgama palju ja on igal pool. Majad ehitatakse nagu Eestiski põllu peale aga mitte mulla vaid liiva peale. Ja majad on üksteise otsas hunnikus. Majad on ilusad, üldjuhul 1 kordsed. Maja ees ilutseb palju erinevaid ja ilusaid lilli ja taimi, mis mulle meeldib. Majadel on aiad ka ja majadel on suured aknad igas küljes. Aga mis mõte on suurtel akendel, kui teed akna lahti ja meetri kaugusel sinust on suur metall aed ja teisel pool aeda 1m kaugusel on juba naaber oma maast laeni akendega? Maja taga on ka aed aga selle pikkus pole 1m vaid mingi 4-5 m. Ja maja ees aeda pole aga on autotee. Ehk siis lühidalt, majad on avarad aga kardinaid eest ikkagi ära ei saa võtta.

Meie majaomanik on nii tore!!!! Ta on Tony Tongalt. Tonga pärismaalane. Tuli samuti siia backpackerina. Ma pole seda vist veel maininud, et austraalaste inglise keelest on väga raske aru saada. esimesel nädalal olin lausa mures, kas ma üldse hakkan panimõmmima mis nad räägivad. Nüüd olen vaikselt sellest ebamäärasest susinast aru saama hakkamas. Tony räägib selgelt ja lihtsalt . Tony on boss kalatehases, ja teeb meile aegajalt kalaõhtuid. Üks õhtu sõime näiteks kala mille kilo hind on 900 kr ja suuri krevette ja karpe. Tony on lahke ja avatud ja mõnus. Kahjuks sattus ta kunagi itaalasest naise otsa ja abiellus temaga. See kolmapäev helistas naise advokaat,et tahab Tony maja maha müüa. Täna saime teada, et meil on aega 2 nädalat uue kodu leidmiseks. Tony ei tea kuhu ta isegi läheb. maja osteti abielu ajal ja selle eest maksnud kogu aeg Tony. kurbkurbkurb...tunneme end siin hästi ja koduselt ja väga oluline- vabalt. Tony tahab kindlasti meiega edasi suhelda ja meie temaga.

Jutupliiats lõpetab tänaseks!