Sunday, February 27, 2011


Jõudsime siis Cairnsi, praktiliselt magamata. Hakkasime siis otsima endale kohta kus magada. Melli-Velli pidid meid hommikupoole meile järgi tulema. Selline Tallinna lennujaama suurune ja mitte keegi mitte kusagil ei maganud. Imelik oli aga võtsime asendi sisse toolidel. Mind häiris, et me olime nii rahva keskel ja pidev sagimine ümberringi aga sellest hoolimata magasime mõnusad 3-4 tundi.
 8-9 vahel ajasime end üles, võileivad ja kohv ( siinmail süüakse väga palju burgereid ja võileibu) ja Melli-Velli olid kohal. Mõnus kuum ilm ja päike. Õhk siin on niiskem, pea sama soe kui Lääne Aussies. Mäed, lopsakas taimestik, vihmametsad, ohtralt sitikaid, putukaid, roomajaid. Esmamulje järgi jäi tunne, et lääne pool on nagu rohkem kaasaegsem, moodsam. Ja siin pool on tunduvalt rohkem pärismaalasi.
Nojah...üks esimesi küsimusi oli mul neile, et kas see elamine ongi nii hull, kui nende blogist lugesin, et kas peaksin enne alkoholi tarbima, et siis ei oleks ehmatus nii suurJ  ... sain vastuseks, et ei , tegelt polegi nii hull. OKEI! Aga sellest kõigest hiljem ...
Esmalt viid meid kohalikule tehis laguunile. Ookeani kõrvale oli ehitatud suur bassein-laguun helesinise ja soolase veega. Seal sai ujumas käinud. Jalutasime mööda ookeani, mina aina ahhetasin, ohhetasin ja pildistasin. Hoopis teistsugune kui Perthi kandis.
Aborigeenide kunsti müüvad poed ja seejärel suund randa. Kohanime kahjuks ei mäleta.  Kui Perthis sai ujumas käidud kus tahes, siis siinpool on lood teised. Suurel rannaribal on mõeldud vaid 100 x 100 m suurune ala, mis on tugeva võrguga ümbritsetud. Because of crocodiles and snakes. Kui rannas rahvast õieti polegi, siis rannaäärsetes meelelahutuskohtades on neid ohtralt. Palmid, sinine ookean ja igale maitsele pubisid elava muusikaga. Ilus.
Meie uus kodu asub 65 km kaugusel, sinna viiv tee läheb läbi paksu vihmametsa sinka-vonka mäest üles. Oleme palju mägedes autodega sõitnud aga see oli meile midagi uut. Väike peatus suure kose ääres kuhu jõudmiseks pidi jalutama läbi vihmametsa.  Järgmine STOP oli Kurandas- turistidele ehitatud linnake vihmametsa sees. Armsad pisikesed värvilised majad kus aborigeenid müüvad oma käsitööd. Seal võid kindel olla, et ostad ikka ehedat käsitööd, mitte võltsi.
Ja siis meie uus kodu ... See asub farmi juures. Pisikene ühekordne maja. Õues on suur terass, seal on telekas, külmkapid,pesumasin, diivanid. Asjad on pilla-palla, natuke boheemlaslik. Ämblikuvõrgud. pole kõige puhtam aga okei, kannatab ära. MelliVelli blogit lugedes sain aru, et Wc on nagu hoovi peal ja ilma usteta. Sellest sain jumal tänatud valesti aru. Verandalt läks uks wc-sse ja seal oli ka pesemisruum. No see oli ka OK. Saab käidud. Edasi verandalt läks kööki. Uks oli ees ja uksel oli hoiatav silt, et hoia uksi kinni because of snakes. MelliVelli kinnitasid, et siin pole kordagi midagi sellist juhtunud ja teised siinolijad kinnitasid seda. Köögist sain esimese ehmatuse. Asjad kõik olemas aga must...kõik oli kuidagi must. Seinad-lauad-toolid. Ja siis meie tuba...köögist läks edasi kahte ruumi. Üks oli meie. Ust meie toal pole, on kardinad. Toas on suur voodi, kapp ja üks pisem kapp ja ohtralt vanu vaipe üksteise peal maas. Vastu vaatasid meile ka tahmased seinad. Voodipesu olid MelliVelli õnneks ära pestnud.2 akent on, on katkine sääsevõrk ja mingid imelikud klaasist ribikardina laadsed asjad ees, mis on samuti katkised. Madrats on siin toas vist kõige uuem.Ega ei osanud kuidagi olla alguses.... natuke kohmetust ehmatust.  Minu tore kaaslane arvas kohe, et Oh äge, muidu hakkakski igav. Mingi aeg võtsin end kokku ja hakkasime koristama. Tahmastest seintest said valged, voodi taga olevad ämblikuvõrgud said hävitatud, kapid puhtaks pestud. Mind rahuldas teada saamine, et me poelgi ainsad eestlased kes seal toas elanud on. Kapi alt tuli eesti raha välja ja kapi otsast tuli eesti-inglise sõnastik välja ja eesti keelne silmaringi raamat Austraaliast, mille sisse oli kirjutatud Krissult Tuulile august 2010. Õnneks Meelis valgustas meid varem ja soovitas osta putukamürki. Seintel on seda nüüd mitmekordne kiht.

Saime asjad enam-vähem paika pandud ja üldpilt nägi parem välja ... siis hakkas pimedaks minema ja siis hakkasid igasugused eri suuruses mutukad välja ilmuma.Ämblikud-põrnikad ja kõik muud mulle võõrad elukad.  Mürk oli mul pidevalt kõrval. Kirss tordi peal oli aga see, et verandale ilmus madu. Nüüd on arvamismäng ...et huvitav küll mis tundega ma magama läksin, sest ust ju meie toas pole. Madu lahkus aga konnad tulid asemele. Ja et wc-sse minna, peab ju minema läbi veranda ...

Majas oleme ainsad elanikud. Millegipärast magavad kõik oma autodes või telkides. Üks tuba on siin vaba veel aga mitte keegi ei prenetndeeri sellele.  Aga see on veerandi võrra hullem ka kui meie tuba.

Nüüd nädal aega hiljem olen leppinud olukorraga. Madusid rohkem pole näinud, putukaid meie toas on vähem, konnad ilmuvad ikka õhtuti verandale. Ja võiks öelda, et asi polegi nii hull.

Ja oma uuest kodust proovin ka mingi aeg pildid üles panna:)

1 comment: