See nädalavahetus läksid Remi ja Maiko kohe peale tööd häälega Albanisse. See on 400 km meist allapoole. Albanis elavad Märt ja Mikk. Esimene on meie oma Märdu, teine oli võõras. Poisid tahtsid pidu. Mina loomulikult hoolitsesin selle eest, et Remil oleks "märk" küljes, et pole ta nii vaba midagi:)
Nimelt...nädal aega tagasi pühapäeval läksime meie randa. Kodus asju pakkides viskasin ma oma bikiinid Remile voodi peale ja ütlesin, et "pane need kotti". Randa jõudes ei olnud mu ujukaid kusagil. Peiks väitis et ma polnud midagi öelnud. Loomulikult oli vaja mossitada siis ja kättemaksu haududa:)

...kõik jooksis paika, kui Remi tahtis, et ma ta selga määriksin. Õlgasid määrisin hoolega, armastusega joonistasin alaseljale suure südame ja Liina. Me olime vaid tunnikese veel seal aga pagan, päike oli kõrvetavam kui arvestasin. Remi on nüüd nädal aega ringi käinud südame ja Liinaga. Kui koju jõudsime oli keegi (pätu) meie toas käinud ja mu bikiinid olid maas märjalt kilekotis eelmisest korrast. ...ja Liina ei kao seljalt kuskile..
Nüüd teen ilusti õhtuti järgmise päeva lõunasöögi tööle valmis.

Laupäeva hommikul tulid kõik 4 poissi Perthi poole tagasi. Mina olin tööl, kui Remi helistas, et pane kodus asjad kokku, me lähme Perthi kontserdile pühapäeval. (Perth on meist 45 km kaugusel).

...jätkub homme!